Siste
Bierjjedagá basádismáno 3. biejve ásadijga Hábmera suohkana asstoájggejådediddje Gerda Jaanus ja Stájgo suohkana nuorajbargge Camilla Andersen, dáhpádusáv "Hábmer ja Stájggo buoremus ráddnan". Gåvvå: Priváhta
Nuorajs nuorajda

–⁠  Galggap gæhttjalit rekrutterit divnajt gudi li dáppe uddni

Soames vahko dássta åvddåla tjåhkanin nuora dáhpádussaj "Hábmer ja Stájggo buoremus rádnajda sjaddaba". Ulmme lij nuora galggin oahpásmuvvat, ja giehpedit oahppijda válljimav suohkanij rastá.


Bierjjedagá basádismáno 3. biejve ásadijga Hábmera suohkana asstoájggejådediddje Gerda Jaanus ja Stájgo suohkana nuorajbargge Camilla Andersen, dáhpádusáv "Hábmer ja Stájggo buoremus ráddnan". 

Dát dáhpáduváj basádismáno 3. biejve Høyborgena asstoájggeklubban ja Hábmerhállan, gånnå lidjin sihke mállása ja aktisasj dåjma. 

Boahtte bále doajvvu dákkir dáhpádusáv Stájgon aj ásadit. 

Sihti buorre relasjåvnåjt åttjudit 

Gå Stájggo ja Hábmer li ráddnásuohkana de li ásadiddjij mielas ájn ienep máhttelisvuoda nuorajda. Sij doajvvu viehkedit vijdep sosiála værmádagáv dahkat suohkanrájá rastá.

– Hábmer ja Stájggo li goappátja unna suohkana. Doajvvop dát luluj dilev láhtjet vaj bessi rádnastallat, javllá Gerda. 

Gerda subtsas aj oasse ájádusás ásadime duogen la oadtjot ienep ulmutjijt Stájgos válljit joarkkaskåvlåv Hábmerin. Danen sån sidáj nuorajt ja suohkanav tjoahkkit. 

– Gå galggi válljit de ihkap siján li juo rádna dán guovlos, javllá Gerda.

Dá næjtso e ållu guorrasa majt sihtaba boahtteájggáj. Gåvvå: Priváhta

Vissjalis viehkediddje

Vilja Aspelund, Danielle De Roos ja Maja Aalstad lidjin viehkken ásadimen. Biebmoj viehkedin ja muhtem aktisasj dáhpádusájt ásadin oassálasstijda. Næjtso Stájgos båhti, valla Knut Hamsun joarkkaskåvlåv vádtsi. 

Oahppe sihtin ienep oahppijt skåvllåj oadtjot. 

– Galggap gæhttjalit rekrutterit divnajt gudi li dáppe uddni, javlli næjtso.

Vájmmelis stájgoga vádtsi skåvlå ålggoiellemlinnja vuostasj klássan. Divna buoragit skåvlån soapptsu, ja sihti iehtjádijda dáv giehttot. Sávvi nahkat oadtjot iehtjádijt Stájgos sæmmi láhkáj dagátjit, ja javlli manen: 

– Miján la riek suohtas skåvlån, javlli næjtso.

Oahppe subtsasti iehtjádijda subtsasti dát la buorre skåvllå, dudálattja li åhpadiddjij, ja skåvlåjn åbbålattjat. 

– Viek sosiála sihke skåvlån ja skåvllåbiejve maŋŋela, giehttu næjtso. 

Joarkki subtsastimen dát la buorre, rabás ja sebradahtte birás, gånnå ållo dáhpáduvvá.

– Iehketbiejvijn agev juoga dáhpáduvvá, javlli.   

Næjtso Stájgos sihti rekruttierit ienep oahppijt Stájgos ietjasa skåvllåj Hábmerin. Gåvvå: Priváhta

Boahtteájgge sijddabájken 

Muhtem ietjá Stájgo næjtso vásstedin nágin gatjálvisájda majt ájádalli ietjasa boahtteájge birra. 

Makta l boahtteájgge Stájgon, dasi lidjin iesjguhtik ájádusá. Sofie tjielggasit javlaj stádaiellem lisj dávk sunji buorep. Anna ihkap Stájgon ållessjattugin sihtá årrot, moatte sivá diehti. Suv mielas la hávsske familja siegen årrot, ja suv mielas la Stájggo hávsske. 

– Mån gal ber sidáv ålgus Stájgos, javllá Sofie Vestvatn. 

Tjielggi stádaiellem ietjas mielas la buorep sunji, ja dajna de ienni skåvlåv Bådådjon vádtsá.

Anna ij la ájn mierredam.

– Sidáv famillja lahka årrot, javllá Anna.

Sofie ja Anna sihtaba aktan joarkkaskåvlåv Bådådjon vádtset, valla ihkap vuostasj jagev Stájgon. Subtsastibá Badjesijda ålggoiellemlinnja l aj vejulasjvuohta gå li riek buorre ságajt gullam dan birra.

Goappátja næjtso miejnnijin juoga luluj dagáduvvat váj Stájggo buorep sadjen sjaddá, ja dåppe sjaddá giehpep årrot. Sunna mielas bierri buoredit ja lasedit aktisasj suvddemfálaldagáv, aj sosiála iellema ja guhkes gaskaj diehti. 

Hva tenker du
NordSalten Avis oppfordrer leserne til saklig debatt!
Tenk over hva man skriver og vis hensyn. Kommentarfeltet overvåkes av våre moderatorer. Grove overtredelser av normal debattskikk kan straffes med utestengelse.