Av: Tove Synnøve Mentsen Ness baktu, Sáme ja iemeálmmugij dutkama guovdátja oajvve, Nuortta universitiehtta

Biehtsemáno 6. gitta 8. biejvijt ásat Native American and Indigenous Studies Association (NAISA) iemeálmmukkonferánsav NAISA Bådåddjo 2024 europealasj kultuvrraoajvvestádan.  Konferánsa guossodiddje li Sáme ja iemeálmmugij dutkama guovdásj Nuortta universitiehtan ja Nordlandsforskning.

Naisa l fágajgasskasasj, rijkajgasskasasj organisasjåvnnå sebrulattjajda gånnå li akademihkkára gudi iemeálmmugij ja dutkamin sijá birra barggi. Álgo rájes jagen 2007 la NAISA sjaddam stuorámus ja åvdemus rijkajgasskasasj ja fágajgasskasasj organisasjåvnnån dutkijda, dåktårgrádastudentajda ja sebrudahkaj ietján, gudi iemeálmmukdutkama vájku makkir oases berusti. NAISA ásat jahkásasj rijkajgasskasasj konferánsav, ja dán jage lip viek vuorbálattja gå dáv konferánsav li Bådåddjuj biedjam. Vuostasj bále l dát Sámeednamin ja Europan. Guosse væráldis miehtáj båhtali, buojkulvissaj Aotearoas, Kanadas, USA:as, Ruonáednamis, Taiwanas, Peruas ja duoppet dáppet Sámeednamis. 

NAISA ájggu iemeálmmugij dutkamav nannit dakkir láhkáj ahte alodip akademijjalasj friddjavuohtaj, dutkamij, almodibmáj ja iemeálmmugij máhtoj ja metåvdåj dåhkkidibmáj. Sihti aj nannit aktisasjbargov ulmutjij ja institusjåvnåj gaskan gudi dájt tiemájt åvdedi, váj ienebut oahppat iemeálmmukoahpoj birra mij la nav moattebelak ja valjes. Dássta galggá Nuortta universitiehtta liehket oassen. 

Nuortta universitiehtta l Sámeednamin ja mijá duogen la julev- ja oarjjelsáme gielaj ja kultuvra dutkam ja åhpadus. Nuortta universitiehta badjásasj stratesjijjan lip mierredam galggap sáme åhpadusájt nannit ja vijdedit fágajgasskasasj sáme dutkamav. Akta lávkke dán guovlluj lij gå ásadijma Sáme ja iemeálmmugij dutkama guovdátjav. Guovdátja oajvveulmme l Nuortta universitiehta ja Nordlandsforskninga sámij ja iemeálmmugij dutkamav ja åhpadusáv aktidit, vuojnnusij buktet ja nannit. Dáv galggap dahkat lahka aktisasjbarggon sebrudagájn mijá birra, sihke bájke, nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj dásen. 

Dutkam ja dutke li moadda vierredagojt dahkam duon dán iemeálmmuga juohkusa vuosstij, ja viehka áttjak Vuonarijka histåvrån oajvveskáltjojt mihttijin ja sáme girkkogárdijt rahpin dutkama diehti. Sáme aneduvvin unnep árvvogissan gå iehtjáda. Dárojduhttemprosessa ulmme lij sáme gudi Vuonan årrun galggin hiejttet sámástimes (galggin dárustahttját), ja galggin sjaddat ‘buorre dáttjan’. Danen li ájgij tjadá dutkam sámijt ednagav valla binná aktisasjbarggon sijáj gudi ietja li iemeálmmugis. Návti l badjánam luondulasj iehpeluohtádus moaddásij gaskan gudi iemeálmmugij gulluji. 

Dat merkaj dutke gudi dán suorgen barggi hæhttuji dav mujttet, ja galggá diehtet juohkka barggo galggá iemeálmmugij siegen dagáduvvat ja sijájt vieledattijn. Dát guosská sierraláhkáj dutkijda gudi ietja ælla iemeálmmugijs. Dagoj baktu galggap vuosedit vieledip gå dutkap. Vuorbbe l galla gå ållo l dáhpáduvvam, ja Vuonarijkan dárbaha aktisasj miededimev Sámedikkes jus galga bessat varresvuodav dutkat mij sáme sebrudagájda ja álmmugij gullu, aj vájku ij njuolgga midjij guoska. Dát la tjielgga åvddånibme. 

Ietjá tjielgga åvddånibme le gå moadda dutke ietja li iemeálmmugis, ja ienemusá sijájs gudi NAISA-konferánssaj båhti li ietjá iemeálmmuk dutke. Dát la juojddá mav mij Nuortta universitiehtan ájggop låpptit, váj jieddnát ja tjielggasit máhttep javllat: Ij mige mijá birra, mijá dagi! 

Gå dálla lip fáron NAISA-konferánsav ásadime de la dát ájnas lávkke viehkken váj nannip rijkajgasskasasj dutkama ja máhttoåvddånahttema vuorodimev sáme- ja iemeálmmukdutkamin. Navti jåksåp iehtjama ulmijt guovdátjin, aktan mijá badjásasj stratesjijjav universitiehttan. 

Guokta árvo majt Nuortta universitiehtta åvdet ietjas stratesjijjan jage 2030 guovlluj li vieledit ja rahpasa liehket. Danen galggi mijá studenta ja bargge dåbddåt universitiehtta sijájt sebrudahttá ja vielet. Dát guosská aj gå iejvvip mijá aktisasjbarggoguojmijt bájke, nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj dásen. Jus galggap buktet nubbe nuppev vieledit, de hæhttup aj guojmema fárruj válldet. De li mijá guotto ja dago ájnnasa. 

Báhko vieledit (respektere dárogiellaj) boahtá latijna bágos spectare mij merkaj vuojnnet, ja re mij merkaj akti vil. Navti l vieledime bágo sisadno galggap akti vil vuojnnet. Danen galggap akti vil vuojnnet mijá nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj guossijt ja dálásj ja boahtteájge aktisasjbarggoguojmijt. Jus galggap buktet dáv dahkat, de galggap nubbe nuppe vuojnov vieledit ja iehtjádijs oahppat tiemájn ma sámijda ja iemeálmmugijda guosski. Návti máhttep nannit ja åvddånahttet dálásj ja boahtteájge aktisasjbargojt dutkama hárráj, ja aktan viehkedit máhttoåvddånahttemij mij iesjgeŋga iemeálmmukguovlojda ávkken sjaddá. 

Dutkamaktisasjbarggo ja máhttoåvddånahttem galggá viehkken váj sámij ja iemeálmmugij perspektijva sihke åhpadusán ja dutkamin huksaduvvi. Dav galggap aj dahkat navti jut iemeálmmukoahpojt åvdedip ja iemeálmmugij máhtov ja metåvdåjt dåhkkidip, dagu NAISA ietjas ulmen tjállá. 

Mij guovdátjin sihtap vissjalit dási sæbrrat. Navti sjaddá NAISA-konferánssa viek ájnas váj galggap buktet jur dasi sæbrrat ja ulmema jåksåt universitiehttan.  

Buorisboahtem Bådåddjuj.