- Suohtas ja moattes berusti, måjåt Nicklas gå giehttu ietjas ådå ámmáda birra AUF:a bájkálasj siebre jådediddjen Narvijkan.

Jagen 2019 jådij málmmastádaj mánáj- ja nuorajbarggen skåvlåv vádtset. Jagev dan åvddåla lij sån AUF:a sebrulasj, ja jagen 2020 sjattaj Narvijka AUF stivrrasebrulattjan. Politihkas la juo árra nuorravuoda rájes berustam, valla unna sajátjin ij lim nav álkke politihkkaj sæbrrat. 

- Máhttá javllat mån rabddalinjas berustiv. Berustibme lij gal, valla ællim nav moaddása muv birra gudi politihkkijin. Duodden ittjij gávnnu dåjmalasj bájkálasj siebrre Ájluovtan masi máhtij oassálasstet, subtsas Nicklas. 

Ietjas lágátjijt iejvvij

Dat gal tjoavddusij gå maŋŋela smáv bájkes jådij. Vuostatjin manáj Hárstá Álmmukallaskåvllåj, gånnå oahpásmuváj ietjas lágátjijda gudi aj politihkas berustin. Narvijkan iejvvij ájn ienebujt sæmmi berustimij. Dassta arvusmahteduváj politihkkaj sebratjit. 

- Muv måvtåstuhttá gå oadtju tjadádum ássjij, vuojnnet gåktu åvddåni ja daj båhtusijt, ja vuojnnet muv barggo ij la dåssjen, giehttu Niclas. 

Duodden AUF-jådediddje virggáj la sujna 100 prosenta virgge sadjásattjan muhtem mánájårruhin. Åhpadusáv, bargov ja politihkav tjadádit avta buohta ij la sunji makkirak gássjelisvuohtan. 

- Buoragit dat manná, jus beru pláni ja vuorot gåktu ietjas biejvve galggá liehket. Asstoájgge gal binnu, valla iv la gal ilá stuorra noadev ietjam ålgij nali biedjam. De sjaddá ber vájvven ja de ij la desti suohtas. 

Vájmo ássje 

Niclasij lij dálkádahka ja birás mij ájgenis suv politihkalasj berustimev båvtij. Sån aj rahpasit giehttu håjesvuodajn la rahtjam, danen la psykalasj varresvuohta akta suv vájmo ássjijs. Duodden berus ahte nuora galggi oadtjot barggosajijt, ja oahpposadjeloahpádusáv dåppe gånnå viddnooahppe årru. Vuorrasij hukso l aj ájnas. 

Sån ájggu ietjas máhtov adnet viehkken, ja suv mielas li juohkkahattjan vásádusá ja máhto ma lulun ávkken politihkan. Suv mielas la ållu diehttelis jut nuora aj dav nahki. 

- Juohkkahasj máhttá juojnak viehkedit, dættot Niclas. Ihkap gullu låssådin jali várálattjan, valla dat la viek geldulasj. Álkke l aj iehtjádijda oahpásmuvvat politihka baktu gå sæmmi ássje åvdås barggá ja æjvval aktisasj tiemá badjel. De la sága ássje juo sajenis, ja de máhttá aktan tjoavddusijt ja barggamvuogijt gávnnat. 

Sávvá ienep bájkálasj siebrijt

Niclasij la ájnas jut nuora aj politihkan gulluji.

- Nuora li boahtteájgge. Sij da li gudi luottajt tjuovvu. Dåjmalasj nuorajpolitihka baktu bæssá ieddnebelludagájt vájkkudit navti ahte sijájs gájbbet duov dáv. Mån lav gåjt AUF:as vuojnnám Barggijbelludahka álu mierredi jur dav majt nuorajbelludahka l oajvvadam, javllá Niclas. 

Iesj javllá vájvve l gå ittjij besa politihkkaj sæbrrat åvddåla, ja suv mielas la dát oahpes vijor smáv bájkijn. 

- Ællim má Ájluovtan bájkálasj siebre. Dat la muv mielas vájvve, valla smáv bájkijn la má álu navti ahte ij la ber álgget juojnak. Jagen 2018, madi varresvuodafágav låhkiv Knut Hamsun joarkkaskåvlån, gæhttjaliv bájkálasj siebrev tsieggit Hábmerin. Ællim nav ålos gudi berustin dalloj, ja de galggi má ressursa jus galggá doajmmat, danen ittjij dassta sjatta mige. Navti la álu smávep bájkijn. 

Sujna l gal ájggomus, AUF:a siegen, jåhtuj oadtjot ienep smáv bájkálasj siebrijt. 

- Miján la pládna dan guovlluj, ja galggap fylkkasiebrij siegen dajna barggat. 

Duosstat

Valla jus galggi ienep bájkálasj siebre, de dárbaj aj ienep nuorajt gudi berusti. Ja jus nágin nuoran la politihkkár tjoajven, valla ihkap ballá vehi gæhttjalimes, de la sujna alodus. 

- Galggá ber duosstat. Vuostasj bále gå hållamståvllåj galggiv, de lij vuorddet ietjam vuorov værámus majt diehtiv. Dåbddiv balliv jårråmis, jali vajálduhttemis jali mahkkulimes. Valla diedá manáj jur gåktu galgaj. Ij galga nievret ietjas birra ájádallat - álu manná viek buorebu gå majt jáhkká, miejnni Niclas.