Siste
Hanna Gregersen galggá 10 vahko práksisij Afrijkan. Gåvvå: Priváhta
Nuorajs nuorajda

Stájgok ietjálágásj studænntapráksisij ávvudallá

– Iehtjádij siegen vuolgget værálda nuppe bælláj gehtjatjit gåktu dåppe skihppijvieson barggi, la privilegium iesj aktu.


Dáv javllá 21 jagák stájgok Hanna Gregersen. Ådåjakmánon manná Namibiaj ietjas maŋemus skihppijsujtárpráksisav tjadádittjat. 

Hanna l maŋemus jagev ållimin ietjas skihppijsujtároahpos Norges teknisk-naturvitenskapelige universitiehtan (NTNU) Roandemin. Maŋemus jage bessi skihppijsujtárstudenta práksisav åhtsåt ålggorijkan juogu de tjaktja- jali gidásemessterin. Dáv de Gregersen sidáj dahkat.

– Dát la ham ållu ietjá varresvuodadievnastus gå masi mij lip hárjjánam, javllá stájgok guhti viek ávvudallá vuolgátjit. 

Ij la ber bessat vuolgget gå ienep åhttse li gå saje. Navti ij lim makkirak luondulasj ássje ahte 21-jagák galgaj bessat vuolgget. Hanna åtsåj, ja ragátmánon oattjoj diehtet sån lij akta dajs avtse studentajs NTNU:as gudi bessi Namibiaj vuolgget. 

– Válljijiv muossádime diehti åhtsåt, sihtiv ietjá kultuvrajda oahpástuvvat, ja vásedit ållu ietjá varresvuodadievnastusáv gå miján la Vuonan. Vuolgáv ådåjakmáno 11. biejve ja sjattav dåppe snjuktjamáno loahppaj. Práksisájggudahka le 10 vahko, valla vuolggep unnin árabut váj vehi oahpástuvvap sadjáj, subtsas Hanna. 

Namibia la Afrijka oarjjelulle bielen atlantaábe merragátten ja práksis la muhtem skihppijvieson. Dánna bessi studenta ådå ulmutjijda oahpásmuvvat ja sihke kultuvra ja varresvuodadievnastusá birra oahppat. Studenta bessi duodden aj sávvat masi bessi fárruj, lehkus dal akuhttaj jali mánájåssudahkaj. Galggi skihppijsujtárijt ja skihppijsujtárstudentajt tjuovvot ma skihppijvieson barggi. Studenta galggi ienemusát gehtjadit ja tjuovvot, valla bessi aj nágin prosedijrajt tjadádit. Bessi aj skåvlåjt guossidit ma li lahkusin gehtjatjit gåktu da dåjmaduvvi. 

– Skurnnjelav ja geldulasj sjaddá, sjattasj dávk ållu ietjá vásádus gå muv åvdep práksisa vuona varresvuodadievnastusán, subtsas skihppijsujtárstudænnta. 

Hanna duoddis ahte masi sån ienemusát ávvudallá, la ålles vásádus. Valla vájku stájgok viek ávvudallá, de li aj nágin ássje masi goavvá. 

– Iv la goassak læhkám ierit familjas ja rádnajs. Ij la ber sijddaj manádit gå årru værálda nuppe bielen. Vuorbálasj gal lidjiv, gå mujna l buorre ráddna guhti aj galggá práksisij sæmmi sadjáj.

Hanne Gregersen ienemusát ávvudallá práksisij, valla vehi mårås aj. Gåvvå: Priváhta

Studænntaj sjaddá vehi imálasj gå hæhkkat galggá mujttet ietjas gáhttit. Sijdan Stájgon ållu friddja viessu, madi dåppe ij besa aktu ålggon váttsatjit ja hæhttu plánit gåktu bessat uvsas uksaj. Ælla ga skihppijviesojn sæmmi vædtsaga gå Vuonan, danen li moadda prosedijra majt vuona studenta li oahppam majt e besa dahkat. Buojkulvissaj li moadda prosedijra iehpesterijla danen gå ressursa vádnuni. 

– Sjaddá vehi imálasj gå ep besa dahkat nav ålov majt lip sijdan Vuonan dahkam, valla dassta oahppá má aj ålov. Sjaddap de oahppat alternatijva vuogijt gåktu vidjurijt tjoavddet, javllá skihppijsujtárstudænnta.

Sosiála medijáj baktu li studenta tjuovvum iehtjádijt universitiehtas gej lij práksis árabut dán jage, danen diehti vehi mij sijájt vuorddá. Hanna vuorddá sjaddi moadda duodalasj valla aj fijna dáhpádusá. 

– Vájku l divras lånudallamij vuolgget, de jáhkáv mávsulasj sjaddá.  Diedá oadtju máj muossádimev iellemis mav ij lim oadtjot jus lij práksisin sijdan. Jáhkáv dát aj sjaddá muv hábbmit skihppijsujtárin åvddålijguovlluj, låhpat Hanna. 

Hva tenker du
NordSalten Avis oppfordrer leserne til saklig debatt!
Tenk over hva man skriver og vis hensyn. Kommentarfeltet overvåkes av våre moderatorer. Grove overtredelser av normal debattskikk kan straffes med utestengelse.