Divtasvuodna, guovllo mij la sihke kultuvra ja industrijja hárráj ájnas, la ájgij tjadá vájkkuduvvam sihke råggåmindustrijjas, semænntabuvtadimes, guollebiebmadimes ja guolástusás.

Èva Cossette-Laneville, guhti l biellenuppe jagev Tråmsån årrum, ájtsaj Divtasvuonav ja Måskev gå lij gehtjadime gåktu dákkir industrijja Nuorttalij-Vuodnaj vájkkudi. 

– Kontrássta industriála sjatto ja bájke álmmuga gaskan guhti nágin sajijs ierit jåhtåli, la miellagiddis hásstalus, tjielggi Kossette-Laneville.

Gåktu bájke ulmutjijda vájkkut

Suv dutkam gehtjat majt bájke ulmutja ájádalli daj industrijjaj birra ma li læhkám oassen bájkálasj sebrudagás badjel tjuohte jage, ja gåktu da boahtteájgev vájkkudi bájkálasj gehtjadimes.

– Berustav dassta gåktu ulmutja dáj industrijjaj siegen viessu, ja majt boahtteájge hárráj ájádalli. Ij la ber dan duogen majt oajválattja ja vidnudagá plániji, ájnat aj gåktu bájke ulmutja guovlosa vuojnni ja gåktu dat rievddá, javllá Kossette-Laneville.

Gå sihke bájke ulmutjijt ja industrijja åvdåstiddjijt ságájdahttá de tjoahkki moatte lágásj vuojnojt dasi gåktu merragádde máhttá boahtte jagijda åvddånit. Dættot man ájnas la bájke ulmutjijt fárruj válldet boahtteájgev hábbmitjit, sierraláhkáj dasi mij guosská gåktu industrijja máhttá åvddånahttemij vájkkudit åvddålijguovlluj.

Boahtteájggáj gehtjat

Èva dutkam gåhttju ulmutjijt ájádalátjit gåktu Divtasvuodna máhttá boahtteájggáj vuojnnut – gitta jagen 2050 jali 2055. Alot ulmutjijt ájádalátjit gåktu bájke iellem máhttá rievddat industrijja diehti, aktan sosiála ja kultuvralasj rievddama.

Dáj ságájdahttemij vásstádusá li oassen stuoráp dahkamusás man ulmme l guovlo boahtteájge hásstalusájt ja vejulasjvuodajt gávnnat, aktan konkriehta dåjmaj váj åvddån navti gåktu bájke ulmutja sihti.

Sáme sebrudagáj siegen barggat

Vájku Èva l dájda bájkijda amás, de dåbddå viek stuorra åvdåsvásstádusáv dutkamav bájkálattjat tjadnat, sierraláhkáj sáme sebrudagá diehti.

– Sáme vidjurijt ednagav dutki, ja iv sidá liehket ájn vil dakkir dutke guhti boahtá ja vas manná. Ájgov etihkalattjat dutkat ja dáv sáme sebrudahkaj tjadnat, javllá Èva.

Válldet fárruj sáme ja ietjá bájkálasj sebrudagájt Divtasvuonan suv bargguj lij juojddá majt duodaj sidáj.

Sihtá båhtusijt vijddát juogadit

Gå dåktårgrádaprosjækta l ållim, de sihtá Èva ietjas gávnnusijt åvddånbuktet diedalasj artihkkalij baktu, valla sávvá aj suv barggo galggá vijddásappot jåksåt.

– Ájnas la dá båhtusa galggi akademia ålggolij juogeduvvat. Dutkam galggá vaddet juojddáv ruopptot sebrudahkaj ja sidjij guosskat, javllá Èva.

Gåhttju sijájt gudi berusti, válldet aktijvuodav juogu de digitálalattjat jali basádismánon gå vas ájggu dábbelij máhttsat.