Sáme identitiehtav bisodit ij la dåssju geografijja duogen, ájnat válldet fárruj dábijt, gielav ja kultuvrav vájku gånnå l. Moadda sámijda sjaddá sijdabájkke ja mihásvuohta ietjas duogátjis ájn vil ájnnasabbo gå årru guhkken ierit sijdas. Gievrrudahka l mujttet gåsstå boahtá, vájku árggabiejvve l ietjá rijkaoasen - jali ålggorijkan.

Dárojduhttema alvosvuohta dæjvvá suv njuolgga tjoajvváj. Bajássjaddam la jasskavuodajn ja subttsasij slevta ja ájttegij birra, valla giela dagi. Sunji l vájvve gå gielav la massám, ja boahtte buolvajda luohtet.

Ájluovtan la jasska tjaktjabiejvve. Vuodna l rávvadin, ja rådasj nuores boahtá. Beatej la dát sijdabájkke.

Sijdas jådij 19-jagágin økonomijjav lågåtjit. Oarjás jådij oahpov gattsatjit, karrierav biggitjit ja ihkap ådå iellemav álgátjit. Valla sijddavájnno juolgev råhttij.

Ja de dåbdåstij.

– Moadda jage gållin åvddål viedtjiv maŋemus oasev ietjam dávverijs dåppet oarjját ja ájttsiv nuorttan la muv sadje, javllá Beate.

Dálla l ienemus oasev iellemis Ájluovtan årrum, gånnå hiebaduvvam bargojt jådet Divtasvuona ASVO baktu. Valla suv subtsas álggá juo ájggá åvddål iesj riegádij.

Subttsasa Kjerras

Gievkanin mánnávuoda sijdan gullujin dålusj buolvaj giehto. Famillja lij Kjerran årrum, Divtasvuona allebielen, valla sijá goahte buolij árrat 1960-lågon. Dan maŋŋela tsieggijin ådå goadev Ájluoktaj.

– Bajássjaddiv subttsasij gåktu muv famillja viesoj, gåktu áhko, ádjá ja máttaráhko ja -ádjá viessun, gånnå årrun, gånnå láddijin, guollijin, muorrijin ja nav vijddásappot. Dajt sæmmi subttsasijt gulliv moaddi ja ájn vil akti. Agev lav diehtám gåsstå boadáv ja guhtimusj lev, giehttu Beate.

Gå famillja Ájluoktaj jådij, de gielav aj målssun. Sámástibme Kjærraj bátsij. Ájluovtan dárustin árggabiejven.

– Muv æjgáda sámástijga gå ejga sidá galggiv dádjadit. Sámástin má aj biednadåben, valla giella ittjij goassak sjatta oassen muv árggabiejves, subtsas Beate.

Vuojnnemahtes identitiehtta

Beate gåvvit ietjas sáme identitiehtav nannusin, valla ihkap priváhtan. 1970- ja 80-lågon ettjin gápte jalik sáme symbåvlå vuojnnu sæmmi láhkáj dagu uddni.

– Rivgoj lágátja lijma. Jus ájggu vuosedit dån la sábme, de hæhttuji ietja dav javllat, giehttu Beate. Ij dal ållu, jus Ájluovtas lidji de lidji dávk sábme. Gå mánnán manádijma bállov tjiektjamin duoppen dáppen de lij agev soames gut mijájt gåhtjudij lappjævler jali juojggin.

Måjåt gå subtsas gåktu dåbdduj gå vuostasj bále besaj sámediggeválgajda jienastit.

– Dát lij vuostasj sámediggeválgajda jagen 1989, ja bessiv Oslo Rádevieson jienastit – ij dåssju stuorradiggeválgajda, valla sámediggeválgajda aj. Mån lidjiv ájnna ráddnavegas guhti besaj goappátjij válgajda jienastit – suohtas lij gal, mujttá Beate.

Ieddne giela dagi

Nuorran ittjij dåbdå sámegielav åhtsålij. Valla gå iesj ieddnen sjattaj, de bådij dåbddo njága.

Gå iesj mánáv oattjoj de nav tjielgaj.

– De esski ájttsiv majt lidjiv massám. Ittjiv ållu diede gåktu galggiv niejddam identitiehtav nannit. Mujna lidjin subttsasa mujton, valla mujna ij lim sámegiella sunji. Ittjiv ga biednagoahtáj gullu ja dan birrasij dagu muv æjgáda. Mierrediv sunji gielav ruopptot vaddet juo madi tjoajven lij, subtsas Beate.

– Sáhkadiv, låhkiv ja lávlluv sunji sámegiellaj vuostasj jagijt, adniv divna bágojt majt ber buktiv. Nágin gaskav låhkiv girjijt sámegiellaj iehkedis ja adniv bágojt tjuodtjelij biejve ságastahttijn. Mijá unna familjan dádjadijma jåhtelit jus dáv galgajma nagádit de hæhttujma jåhtet ruopptot Ájluoktaj. Dáppe lij muv famillja gej siegen mánná besaj sámástit, ja dáppe lij sáme mánájgárdde ja skåvllå. Navti besaj aj «duodjeoahpon» vádtset áhkos lunna mánnán juo – ja duodaj bajássjaddat subttsasij, joarkká Beate.

Vájku bajássjattaj sáme bájken, de ij lim dat nuoges. Dárogiella vas sijdagiellan sjattaj. Ajtu ájggun dahkat dagu lidjin mierredam.

– Mujtáv ájn dav biejvev gå allasim javlliv «dån máhtá sunji dárogielav åhpadit, valla sjatta luohtedit skåvllå buktá sunji sámegielav åhpadit», javllá Beate.

Vuosstálasstem ja doarjjo

Edna vuosstálasstem lij.

– Moattes gal várrodin, moaddásij mielas ittjij máhte mánnáj sámegielav åhpadit jus iesj ittjij gielav ållåsit buvte. Iehtjádij mielas sjattaj mánná nievres gielav oadtjot, institusjåvnnågielav. Moaddi vargga vuollániv, viek vájvve lij gå ittjiv buvte skåvlåbargojt sijdan tjuovvolit. Danen gå famillja, guojmmeæjgáda (ietjá oahppij æjgáda) ja åhpadiddje mijájt doarjjun, de duostajma joarkket.

– Dáv válljit munji aj vájkkudij. Dárogielagin sámegielav åvdediv gåggu ber máhttiv, sihke bargon ja asstoájgen. Gå maŋus gehtjadav de lav mihá gå dáv nagájma, sierraláhkáj lav dudálasj daj jasska giellalanjáj ma mánájda ja nuorajda dagáduvvin. Ållu ienemusát mihá lav gal niejdastim guhti Ájluovta skåvlåv ållij sámegielak vuodoskåvllåoahppen. Vájku ittjiv buvte dav sunji gálggit, de váldij gielav ruopptot. Dat merkaj viek ålov, dættot Beate.

Áhttje rappårtån

Gijttogis lav galla læhkám gå bessam lav gåvåjt vuojnnet máttaráhkojs ja ádjájs, ja mánnávuoda gåvåv áhtjestim. Schreinera rappårttå lij muv mánnávuoda sijdan ja moatte láhkáj lidjin da muv «familljagåvå». Diehtiv oajvveskáltjoj mihttima birra, valla ållessjattuk lidjiv åvddål dádjadiv lidjin aj muv 1-2 jagák áhtje oajvveskáltjov mihttim.

– Moarádiv. Sån lij ham dåssju mánná. Vájvve lij vuojnnet sij lidjin dav suv vuosstij dahkam, javllá Beate vuollegis jienajn.

Ajtu moarre unnin binnoj gå gånågis, girkko ja politihkkára almulattjat ándagis ádnun.

– Ándagis ádnomij diehti ittjiv dan moare sisi bátse. Muv viehkedij vijdep aktijvuodav gehtjadit. Ettjin da bárep dádjada, viek imálasj gå da ulmutja dåbddin mijájs lidjin nav ájteduvvam – tjabu avtajagágis – váj návti dahkin. Jáhkáv dáj ulmutjij maŋeldisboahtte aj dåbddi nágin lágásj skámov, javllá Beate.

Mihás – valla vuojnnemahtes

Beate ij la goassak skámádam sámevuodas diehti. Valla vásedam la identitiehtta lij álu vuojnnemahtes.

– Mujna ij lim gáppte, ællim makkirak symbåvlå ma vuosedin guhtimusj mån lav. Ihkap galggiv ienep sajev válldet. Ihkap galggiv ienep vuojnnusin liehket. Valla iesj lav agev læhkám jasska dasi guhtimusj lev, tjielggi sån.

– Muv gæjnno l vargga nuppe láhkáj læhkám, nágin bále Akropolisin gatjádin muv grehka rádna mujsta gåktu l dal ájn gå máhttiv nav ednagav grehka jubmelij ja filosåfaj birra, valla ij majdik iehtjam álmmuga birra? De skámádiv, javllá Beate.

Ådå buolvva

Gå udnásj nuoraj birra sáhkat, de tjalme jilli.

– Diedá ållu liegganav vájmos. Dát buolvva l mihá, tjiehpe li, ja duossti sajev válldet. Sávav sij biekka lágátjin båssu ålgus væráldij ja bessi liehket indivijda, valla sæmmi båttå oassen sáme kollektijvas, javllá Beate. 

Sunji l viek tjielgas gåktu sebrudahka l sidjij vælggogis.

– Galggi bessat liehket iesj jur navti gåktu sij li. Sávav sij li ienep mihá gå skámádi, mij ham lip dat álmmuk mav stuorrasebrudahka ittjij nagá dárojduhttet ja «Mij lip dáppe». Sávav moattebelakvuohta ienep sajev oadtju.

– Sávav aj nuora agev adni dáv sijdabájkken, gånnå bessi dåbddåt sij li kultuvrasa, histåvråsa ja gielasa lahka ja «batterijjajt barddi», tjiegŋot Beate.

Moattebelakvuohta

Gå Beate dálla ietjas giehtov subtsas, de doajvvu åvddån boahtá sihke aktisasjvuohta ja ieredisá.

– Ep la avtalágásj juogos. Miján li muodugasj vásádusá, valla aj sierralágásj. Miján la sáme aktisasjvuohta, valla lip aj indivijda, iehtjama subttsasij. Sávav dát artihkalrájddo dáv vuoset, låhpat Beate Ráhka-Knutsen.