– Gulliv dåssju nágin gallegasj bágo julevsámegiellaj gå bajássjaddiv. Mijá æjgáda válljijin ettjin ájgo midjij gielav åhpadit. Ij lim val danen gå ettjin sidá. Danen gå ballin, subtsas Eivind, álgos Divtasvuonas.

Sån gullu dan buolvvaj mij dárojduhttema vájkkudusájt vásedij tjielggidusá dagi. Giella lij gáhtum. Kultuvra ja dábij birra vássám ájggen giehttun, ja identitiehtav sjávodisvuoda sisi tsåggin.

– Ettjin goassak javla njuolgga. Ij lim aktak gut javlaj: dálla hiejttep sámástimes. Ber gádoj. Dan birra lij sjávodisvuohta man birra ejma galga giehttot, javllá Eivind.

Giella ittjij ietjastis gádo

Eivind sihtá dábálasj boastodádjadusáv duollit.

– Moattes jáhkki julevsámegiella gádoj ådå ájgij diehti jali danen gå ulmutja ettjin berusta. Dat la boasto subtsas. Giella nággiduváj ålgus systematihkalasj dåjmaj baktu skåvlå ja oajválattjaj bieles. Gå ållessjattuga vuojnnin máná gássjelisvuodajda snårrujin gå lidjin sáme, de válljijin sijájt sjávodisvuodajn suoddjit.

Duodaj ballin. Ienemus oasen Nordlándan tsábbmudallin máná jus sámástin. Internáhttaskåvlå mánájt ierit sijdajs válldin, ja giella ållåsit boarkkanij buolvaj gaskan. 

«Politihkka mij identitiehtav ierit nággij»

Dárojduhttem ij lim ber makkirak soajtádahka, valla stáhta bieles tjadáduvvam politihkka moadda buolvaj hárráj, dáv la Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rappårttå jages 2023 tjielggasit duodastam. Oajválattjaj ájggomus lij tjielgas: sáme galggin gielasa, kultuvrasa ja identitiehtasa ierit biedjat ja sjaddat oassen láttij sebrudagás. Dárogiella sjattaj ájnna dåhkkiduvvam åhpadimgiellan, ja åhpadiddje ja girkkohærrá sjaddin ájnas vædtsaga gå politihkav galggin tjadádit. Moatten smáv bájkijn stráffuduvvin sáme máná jus sámástin, ja muhttijn tjabu duottev máksin åhpadiddjijda jus mánájt dárojduhtedin.

Duodden de familja oadtjun rádev – ja maŋenagi nággiduvvin – tjállet sijá máná lidjin látte. Sáme dábij, namáj ja merkaj vuosstij barggin. Nágin guovlojn lij aj nággojåhtem ja goahtepolitihkka, man ulmme lij sáme familjajt nággit jådåtjit ierit ietjasa ieme guovlojs ja vuodnasåkkijs davás.

Julevsáme guovlluj viek alvos láhkáj vájkkudij. Moatten bájkijn rievdaj giella bæjválasj ieneplåhkogielas gitta vargga gádotjit dåssju avtan buolvan. Tjabu Divtasvuonan, mij histåvrålattjat la akta dajs nannusamos julevsáme guovdásj guovlojs, dåssju nágin tjuodes sámásti uddni.

– Gå náv edna nav jåhtelit láhppu, de ælla soajtádagá. Farra nággo, dæddo ja skábmo, miejnni Eivind.

Gæjnno gielav ruopptot váldátjit 

Eivind bajássjattaj váni gielav oahppamis, valla ållessjattugin la válljim.

– Uddni lav oahppam gávnnu juoga man namma l giellahieredus. Munji l álkkep spánskagielav gå sámegielav oahppat danen gå muv sinna l psykalasj hieredus man badjel vuostatjin hæhttuv vuojttet. Spánskagielan ij la mujna makkirak hieredus, danen gå dåppe besav mættojt dahkat. Sámegiella l giella mav «galggiv» buktet, jus ållu riekta. Galgaj ham liehket muv iednegiella, ja galggiv lagámusáj sámástit sisŋeldis ja ájnas vidjurij birra.

Eivindij la dát ållu vuodulasj ássje.

– Dánna l identitiehta ja gulluma birra sáhka. Ij val politihka. Dåssju rievtesvuohta liehket mån iesj.

Åvdåsvásstádus boahtte buolva åvdås

Eivind la tjielgas dan hárráj manen gæhttjal gielav ruopptot válldet.

– Mijá æjgáda massin juojddá danen gå nággiduvvin vuollánittjat. Miján la vejulasjvuohta dav ruopptot válldet, ij iehtjama diehti, valla mánáj diehti gudi mijá maŋŋel båhti.

Suv mielas udnásj máná ållu ietjá dilen bajássjaddi.

– E desti åhpa sijá kultuvrra l boasstot. Dát la histåvrålasj rievddadus. Mij lip dávk vuostasj buolvva guhti buktep rahpasit sáhkadit mij dal ájn gevaj.

Vuojnnusin liehket vuosstefábmon

Eivindij la vuojnnusin liehket tjåvda ælládahttemij.

– Gå sámegiella – ja sámevuohta almulattjat vuojnnu, skåvlåjn, medijájn ja stádan, de vuornnom fámos massá. Ulmutja vuojnni sáme giela ja kultuvra gávnnuji – ja dajn li luondulasj saje.

Struktuvrav rievddadit

Eivind la bargo ja vásádusájs vuojnnám gåktu sáme vuorodime organiseriduvvi.

– Viek sáhkadi sáme bargo birra, valla duohta iellemin de biejaduvvá dåk vuollelij systeman. Ij jåvså gåsi beras luluj. Sáme vidjura galggin stratesjijjalattjat gávnnut juohkka organisasjåvnån, ij dåppe gånnå l álkke ber garvvet.

Suv mielas la dát hásstalus moatten sajen.

– Moadda suohkana javlli sámijda lijkkuji, valla jus stuoves struktuvra vájlluji ja ælla almma láhkáj tjanáduvvam de sjaddi ber symbolihkkan: prosjæktarudá, ávvudallama ja tjáppa bágo. Jus duodaj galggá doajmmat, de galggi ressursa, fáhkaulmutja ja vælggogisvuoda dan vuodon.

Eivind ij avtak lájte dåssju lájttema diehti.

– Moadda suohkana li buorre sajen julevsámegiela ælládahttemav jådedittjat. Valla de galggi sáme bargo liehket oassen dábálasj dåjmajs, ij makkirak nisje.

Boahtteájggáj doajvvo

Eivind gåvvit gåktu suv buolvva l «guorosvuodav árbbim».

– Dåbdåjma gullujma juosik giela dagi. Dálla ådå buolva bajássjaddi vejulasjvuodajn gielav gullat, oahppat, sámástit – váni ballamis.

Eivindij dát guosská boahtteájggáj, ij maŋus gehtjadit.

– Mav stáhtta boarkkij, ulmutja vas bukti aktij tjadnat. Suojmma. Valla nav guhkev gå soames vállji juojddá låpptit, de ep la dav massám, låhpat Eivind Langås.