Siste
Ingrid Lien bajássjattaj bihtámsáme birrasin gånnå diehtin gudi lidjin ja slevtaj vidjurijt, valla ettjin álu jieddnát dan birra giehto. Gåvvå: Per-Inge Finnesen

–⁠ Gulliv sáme lijma, valla sámevuodav lidjin tjiehkam

Dárojduhttempolitihkka tjiegŋalit vájkkudij bihtámsáme bájkijda. Moadda buolvajda dat merkahij skábmo, ballo, ja giella mij sijdajs gádoj. –⁠ Masijma juojddá mij galgaluluj mijá, javllá Ingrid Lien. Dálla gæhttjal låpptit subttsasijt ma vargga gáhtun.


Ingrid Lien bajássjattaj bájkátjin Skierrestáden gånnå «divna diehtin», valla ittjij aktak juojddá javla tjavgga.

– Bajássjaddiv fuolkij gudi lidjin sáme. Dav diedijma gájka. Valla ittjij aktak dan birra giehto, javllá Ingrid.

– Dagu lij sjávo gåbtjås juohkka sajen.

Siejnen ståben gahtsahi dålusj berajgåvå. Ulmutja dressaj ja ietjá fijna gárvoj, barggobiktasij, duoddarin. Valla ittjij aktak sábmen gåhtjoduvá gå Ingrid lij mánná.

– Akti gatjádiv gudi lidjin sij. Oanegattjat vásstedin: «Mijá fuolke li da.» Ettjin de ienep moalgeda. Ihkap ållessjattuga sihtin mijájt návti suoddjit, joarkká Ingrid.

Artihkalrájddo dárojduhttema birra

  • Dát artihkal la oassen rájdos gudá ságájdahttemijs gånnå sáme subtsasti gåktu dárojduhttempolitihkav li vásedam ja gåktu l giellaj, identitiehttaj ja iellemij vájkkudam. Sijá subttsasa li ájnnasa iesj aktu, valla tjoahkkáj gåvvidi gåktu dárojduhttem la práksisin doajmmam – ja gåktu giela ja kultuvra massem vájkkut aktugasj ulmutjijda ja bájkijda vil uddnik.
  • Sámedigge ja Fritt Ord li artihkalrájdov ruhtadam.

Skåvllå mij åhpadij guhtimuttja lidjin “almma”

Dárojduhttem guhkijt vibáj. Stuorrasebrudahka, skåvllå ja girkko barggin stáhta årnigij milta ma javllin sáme galggin sámevuodav guodet ja sjaddat rievtesmielak ristagisá ja látte.

– Máná bajeduvvin sjattatjit «almma ládden». Navti javllin. Ja jus galggi sjaddat «almma», de hæhttuji sámevuodav guodet. Giella lij vuostasj mij gádoj. Ja giela fáron kultuvrra aj gádoj.

Familja hiebadallin váj bierggijin sebrudagán ja rudáj hárráj.

– Girkko namájt váldij ja biejaj farra láttij namájt. Dát lij oassen dassta gå galggin sjaddat “almma ládden”. Hiejttin vuosedimes gudi lidjin, subtsas Ingrid.

Moaddásijda nav guhkás hiebadallin váj oasse identitiehtas ierit sihkoduváj, ij dåssju tjiegaduváj.

Sjávodis dárojduhttem

Dárojduhttem ællim dåssju ájnegis dáhpádusá, valla politihkka mij ålles sebrudahkaj vájkkudij badjel tjuohte jage. Bihtámsáme guovlojn bådij álu sjávot – sluppo jali ájtoj dagi – valla sæmmi båhtusij.

– Gå skåvllå, bulkke, girkkohærrá ja åhpadiddje vuosedin láttij vuohke lij noarmma ja sámevuohta lij hieredussan, de lij buoremus ber njálmev tsápptsit. Boados lij moadda familja hiejttin gielav mánájdisá åhpadimes.

– Moattes sjaddin válljit identitiehta ja boahtteájge gaskan. Mánná oahppin jus li sjávot de vieleduvvi.

Ingrid dættot dárojduhttem ittjij álu vuojnnu.

– Gå ulmutja dárojduhttema birra giehttu, de ájádalli garra åhpadiddjij birra gudi mánájt tsábbmudallin gå sámástin, valla dáppe åhpadiddje ettjin dárbaha avtak tsábbmet. Nuoges lij sámevuodav álbedit. Ettjin duv gielav dåhkkida. Åhpadibme ja oahpponævo lidjin dárogiellaj, dat lij nuoges nasjåvnå politihkav tjadádittjat.

Vuojnnemahtes dæddo

Sáme ájttsin gudi bessin liehket sij ietjá, ja gudi ettjin.

– Ulmutja hiejttin sámástimes. Vuostak klássalanján, ja de saljon, ja de sijdan gievkanin. Giella gålnåj.

Gå giella jábmá

Moattes smáv bájkijn ájn mujtti dåbdov «unnut» gå sámástin. Máná gudi åvddåla áhkujn sámástin, dárustahttjájin váj galggin hiehpat. Sámástin dåssju gå ittjij aktak gulldala.

– Navti giella jámij, ij dan diehti gå ællim mihá – valla gå ettjin gávnnu saje gånnå bessin sámástit, javllá Ingrid.

Máttaráddjá guhti histåvrås gádoj

Ståben vuoset Ingrid nágin dålusj ovála gåvvåj: Ålmåj jáhkajn, skávtjáj ja duodalasj tjalmij.

– Dát la muv máttaráddjá. Ij lim sån ællosábme, ájnat dábálasj båndor. Ællobargov lidjin guodám gålmmå buolva dássta åvddåla. Dav diedijma, valla ejma goassak besa gullat ålles subttsasav, giehttu Ingrid dálla.

Sån viesoj ålles iellemav sábmen, valla suv máná åhpaduvvin dav tjiegadit.

– Sjattaj guovte iellemijt viessot. Avtav mav stuorrasebrudahka dåhkkidij, nuppev man birra hæhttuj sjávot årrot. Ja gå ålles buolvva sjávodisvuodav vállji, de mujto ulmutjij giedaj gaskan gáhtu. Navti máhttá ulmusj gåvån gávnnut, valla ajtu histåvrås gáhtum.

Familljahiståvråj, gåvåj ja vuorkkábargo baktu la Ingrid barggam låpptitjit same histåvråv mij buolvaj tjadá lij tjiehkusin. Gåvvå: Per-Inge Finnesen

Gå soames bágov jieddnát javllagådij

– Mujtáv vuostasj bále gå gulliv soames javlaj «mån lav sábme» dáppe dán bájken. De lij dagu juoga skuollalij ja luovvanij avta bále.

– Duosstel lij gal sån. Ja vájvve lij. Danen gå hæhkkat ulmutja ájttsin mav lidjin massám: gielav, fuolkkehiståvråv ja dábijt.

Soabmása åhtsågåhtin dokumentajt, gåvåjt ja dålusj subttsasijt.

– Sáme birrasin ájttsin gudi álgon duosstin. Maŋenagi moattes javllin sij li sáme. Moadda buolva lidjin sjávo, valla dálla javllin bágov jieddnát váni tsamádimes, subtsas Ingrid.

Histåvrås ådåsit oahppat

Ållessjattugin tjoahkkigådij Ingrid hárpojt ma ettjin goassak jieddnát subtsastaláduvá.

– Sjaddiv histåvråm oahppat vuorkáj, girjij ja musiedjadávverij baktu. Man imálasj gå sjaddiv iehtjam fuolkev åtsådit dagu amuga lidjin.

– Gå giella gáhtu de láhpá fuolke suohttasijt, diktajt, juojgav, ájádallamvuogev. Ienep gå bágo. Iellema ja bierggima vuohke l dat.

Kultuvrra dætto vuolen – ij val fámodibme

Ingrid gal dættot kultuvrra ittjij ietjastis gádo.

– Sáme kultuvrra l nanos. Ittjij gádo danen gå ittjij væráldav gierda. Gádoj danen gå dætto vuolláj bådij. Gå stáhtta, girkko ja skåvllå javlli duv identitiehtta l boasstot, de ulmutja sihkarvuodav válljiji.

Jáhkká moadda æjgáda dáv gieresvuodas dahkin.

– Mijá ájttega sihtin máná galggin skámos bessat. Bessat tjajmadallamis. Sij jáhkkin dahkin dav mij lij riekta, javllá Ingrid.

Valla gå sjaddin válljit jasskavuoda ja dábij gaskan, de sámegiella ja sáme dábe báhtsin.

Ådå buolvva badján

Ållo l rievddam. Moattes sihti bihtámsámegielav oahppat vas.

– Gå guláv nuorajt sámástime, de njuorranav. Sij e dav dagá danen gå hæhttuji, ájnat danen gå sihti. Danna l tjábbudahka – gå kultuvrra mav gæhttjalin tjiehkat, vas tjuodtján.

– Gå nágin famillja javlli «ep la mij sáme», de la álu dárojduhttem mij sáhkat, ij histåvrrå.

Subttsasa bihkusij

– Dá ælla dålusj vájve majt ájggop råggåt dåssju tjierroma diehti. Ájggop gehtjadit mij dáhpáduváj, váj ij goassak vat geva. Mihásvuodav sidjij vaddet gudi ettjin goassak besa dav vásedit. Dat la máj såbadibme.

Gehtjat gåvåjda fuolkijs.

– Lidjiv sávvat máttaráddjá lij máhttet vuojnnet gåktu dáj vidjurij birra giehttop dálla. Ep tjiehkáda. Ep skámáda.

– Jieddnát javllap. Sáme lip mij, ja dassta lip mihá, låhpat Ingrid Lien.

Hva tenker du
NordSalten Avis oppfordrer leserne til saklig debatt!
Tenk over hva man skriver og vis hensyn. Kommentarfeltet overvåkes av våre moderatorer. Grove overtredelser av normal debattskikk kan straffes med utestengelse.

Les også