Mareno mánnávuohta lij viek tjanáduvvam luonnduj. Bajássjattaj Vuodnabadán, gånnå li tsækko váre vuona biráldis. Dáppe ulmutja viessun guollimis, láddimis ja árbbediedos.
– Muv mánnávuohta lij dåppe gåggu Vuonarijkka l giettsemus, subtsas Mareno.
Mánnán juo rádnaj siegen hæhttuj várráj ládditjit. Dat lij oassen iellemis ja kultuvras masi bajás sjaddin.
– Gudá–gávtse jagágin juo láttagij åtson manájma. Dat lij mijá iellem; váre, dållå ja subttsasa dajs bájkijs gånnå bajássjattajma, giehttu Mareno.
Artihkalrájddo dárojduhttema birra
- Dát artihkal la oassen rájdos guhtta ságájdahttemijs gånnå sáme subtsasti gåktu dárojduhttempolitihkav li vásedam ja gåktu l giellaj, identitiehttaj ja iellemij vájkkudam. Sijá subttsasa li ájnnasa iesj aktu, valla tjoahkkáj gåvvidi gåktu dárojduhttem la práksisin doajmmam – ja gåktu giela ja kultuvra massem vájkkut aktugasj ulmutjijda ja bájkijda vil uddnik.
- Sámedigge ja Fritt Ord li artihkalrájdov ruhtadam.
Sijdan sámástin – skåvlån ettjin besa
Árrat juo skåvllåj hæhttujin ållu ietjá sadjáj.
– Gietjav jagágin internáhttaskåvllåj hæhttujiv. Dåppe lidjin guokta lanjá, akta næjtsojda ja nubbe báhtjajda, ja mij lijma låptån. Iemet mijájt dåbdåj ja lådje lij. Internáhtan lij álkkep liehket gudi lijma, sáme sámástime, tjielggi Mareno.
Sijdan Vuodnabádán lij julevsámegiella luondulasj giellan. Dárogielav oahppin esski gå amás bargge ja turista dåhku båhtalin.
– Dárogiella lij dagu ieŋŋils la udnásj mánájda. Sijdan ber sámástijma.
Skåvlån lij ietjá láhkáj. Dárojduhttempolitihkka garrasit vájkkudij. Sámegiella buorgoduváj ja máná váksjuduvvin.
– Klássalanján ejma åvvånis besa sámástit. Friddjabåttåjn åhpadiddje gulldalin jus sámástijma. Jus sámástijma, de stráffuduvájma. Aktu nágin tjiegan tjivvahit, avtan juolge nan tjuodtjot jali báhtset gå då iehtjáda sijddaj mannin.
Mánnáj guhti dåssju ietjas gielav buvtij, lij dát låssåt.
– Viek garra njuolgadusá lidjin. Ittji galga vuosedit dån la sábme. Hihkalijma liehket oassen stuorrasebrudagás, váj nálsodimes besajma, subtsas Mareno.
Ienep skábmo
Gå stuoroj, de skábmo tjielgaj. Sjattaj identitiehtasa tjiehkat váj givsedimes ja nierbadimes besaj.
– Ij lim ber vuosedit guhtimusj lij. Nuorran skámádiv gå sábmen lidjiv. Dat la muv tjuovvum, tjiegŋot Mareno.
Sierraláhkáj sjattaj vájvve Gásluoktaj jåhtet. Dåppe stuorrasebrudagáv ådå láhkáj iejvvij.
– Måskes bådijma ja dagu siejne vuosstij. Nálsodibme ja vastes sága.
Akta sån ja nágin rádna gallánin ja vásstedin.
– Akti girjjeoassásin validijma avta báhttjaj guhti aktelt mijájt vájvedij, diedá dalloj lijma gievra. Maŋŋela ándagis ánoj. Javlaj ittjij buvte dádjadit manen mijájt nav álbedin. Vuogas lij dav gullat, javllá Mareno dálla.
Giella ittjij boahtte buolvvaj jåvså
Mánnávuohta ja nuorravuohta viek vájkkudij. Ållessjattugin ja mánnán Mareno válljij ittjij ájgo mánájda sámegielav åhpadit.
– Sihtiv ietjam mánájt suoddjit dassta majt iesj lidjiv vásedam. Dassta viek sáŋardav uddni. Dát gå ittjiv ietjam mánájda sámásta la massta ienemusát sáŋardav.
Uddni ávvus gå vuojnná gåktu giella l nuoraj gaskan åvddånime.
– Muv mánájmáná gæhttjali dálla gielav ruopptot válldet. Mihá lav dassta.
Guhkijt barggam – ja girkkon rahtjam
Mareno barggoiellem lij sihke priváhta ja almulasj suorge, valla guhkemusát girkkon bargaj. Girkkodievnárin ja girkkooahttsen dåjmadij bájke girkkov gålmmålågev jage.
– Dat lij stuorra åvdåsvásstádus, doajmma, háldadus ja divna dal dat. Gæhttjaliv sáme ássjijt låpptit gåggu ber hiebaj, subtsas Mareno.
Duola dagu de sáme liturgijjajt ánodij. Imájdaláj gå nav garra vuosstálasstem sjattaj.
– Lijma åvdemusáj gaskan mij sáme liturgijjajda guosská. Ij lim ber álkke. Gå moalgedin ihkap sidájma girkkobiello galggin aj sámegiellaj skuoladit, de ájtsajma man vuollen sámevuohta lij vuogádagán. Edna vuosstálasstem ja muhtem mudduj givsedibme. Valla ejma vuollána, dættot Mareno.
Boahtte buolvajda máhtov doalvodit
Duodden bargguj de la sáme dábijt mánájgárdijda ja skåvlåjda gaskostam.
– Lidjiv nágin skåvllåklássa siegen gudi dálkkáj boadádallin váren. Oahppat dålåv dákkir dálkken tsahkkidit, dat la iellema máhtto. Subttsasa ja tjehpudagá li mijá árbbe. Jus dajt ep boahtte buolvvaj doalvo, de gáhtu.
«Ándagis ádnun 50 jage ilá maŋŋet»
Gå Gånågis ja Stuorradigge ánoj ándagis dárojduhttempolitihka åvdås, de Mareno ávvusij valla håjen lij aj.
– Ándagis ádnun 50 jage ilá maŋŋet. Mijá æjgáda ja áhko ja ádjá gudi sjaddin ienemusát gierddit galgalulun dav gullat. Valla ænndu buorre gå bådij. Jus beru dav tjuovvoli konkriehta dåjmaj. Ij la nuoges hållamståvlås ándagis ádnot, miejnni Mareno.
Åvdåsvásstádus boahtte ájge hárráj
Mareno l dárojduhttemkommisjåvnå bargguj oassálasstám ja sunji l ájnas sihke stáhtta ja suohkan ietjas åvdås vásstet.
– Stáhta duogen la ienemus åvdåsvásstádus, valla e ga suohkana máhte vuojŋadallat. Sij lidjin oassen dárojduhttemvuogádagás. Såbadimkommisjåvnå rappårttå galggá suohkanåjvij ja ietjá jådediddjij barggobievde nanna, njuolgga javladuvvam. Ij skuffo sinna. Viek stuorra barggo galggá dagáduvvat, dættot Mareno.
Sunji l tjielgas gåktu galggá sáme gielav ja kultuvrav boahtte buolvajda sihkarasstet.
– Oajválattja hæhttuji ienebut doarjjot. Ep máhte sáme familjajda aktu dáv noadev biedjat. Sáme giela ja kultuvra stáhtus hæhttu låpptiduvvat, skåvlån, mánájgárden, kultuvrraiellemin ja girkkon. Lávkkidagáj milta galggap vádtset, valla hæhttup bajás, javllá Mareno.
Gehtjat åvddålijguovlluj
Vájku Marenon li låsså mujto de la sujna aj doajvvo.
– Muhttijn suhtav gå ájádaláv gåktu mijáj gevaj. Valla suhtujn ij dåbbelij besa. Galggá liehket gierddis ja joarkket åvddålijguovlluj barggat. Sávav stuorrasebrudahka mijájt avtaárvvusattjan adni.
Gehtjat áddjovijda ja nuorajda gudi dálla bajássjaddi, ja sávvá sidjij ållu ietjá álgov iellemij.
– Sávav sjadde buolvva bæssá liehket mihá. Ahte bessi javllat: «Sáme lip mij, ja dassta lip mihá», låhpat Mareno Mikkelsen.
Les også: