Harrieth la riegádam ja bajássjaddam Divtasvuonan, mij uddni l oassen Hábmera suohkanis. Bajássjattaj julevsáme gielajn ja kultuvrajn ietjas birra, familjan. Ållessjattugin jådij ruopptot Ájluoktaj jagen 1996, gånnå ájn årru.
– Mån lav agev ietjam sábmen adnám. Sijdan ber sámástijma.
Guhkijt ittjij identitiehta birra ájádalá, valla gå skåvllåj álgij ja ålgusjbiele væráldav ájtsaj de ájtsaj ieneplåhkosebrudahka suv gehtjadin dagu «nágin iehtjádin».
Artihkalrájddo dárojduhttema birra
- Dát artihkal la oassen rájdos gudá ságájdahttemijs gånnå sáme subtsasti gåktu dárojduhttempolitihkav li vásedam ja gåktu l giellaj, identitiehttaj ja iellemij vájkkudam. Sijá subttsasa li ájnnasa iesj aktu, valla tjoahkkáj gåvvidi gåktu dárojduhttem la práksisin doajmmam – ja gåktu giela ja kultuvra massem vájkkut aktugasj ulmutjijda ja bájkijda vil uddnik.
- Sámedigge ja Fritt Ord li artihkalrájdov ruhtadam.
Sámegiella ittjij vuojnnu jalik gullu skåvlån
Gå Harrieth mánáj- ja nuorajskåvlåv váttsij 1970-jagijn de sámegiella ittjij vuojnnu jalik gullu åhpadimen.
– Sámegiella ittjij skåvlån gullu. Ejma åvvånis buorástahte sámegiellaj. Grammatihkav oahppiv esski maŋemus jage joarkkaskåvlån, jagen 1980.
Dárogielav åhpaj låhkåt ja tjállet dagu divna iehtjáda, valla ij val julevsámegielav. Esski nuorran ja ållessjattugin váldij ruopptot mav lij massám. Dát gielalasj vuojnnemahtesvuohta l hávijt buktám.
– Báhtsám la dåbddon rievtesferdugahtesvuohtan ja negatijva ieredibmen, javllá Harrieth.
Duodje ja gáppte gáhtun mærkkan
Sámegiela åhpadime vádne ittjij guoska dåssju giellaj. Ettjin ga åhpa duodjuhit. Sijdan æjgádij ja vuorrasamos oarbbenij gápte gahtsahin, valla gå Harrieth stuoroj de ettjin desti gápptáj tjáŋa.
– Ittjiv goassak ædnám gáptijn vuojne. Sijdan priváhta iellemin lijma sáme, valla ålgolt ittjij galga vuohttut. Gápptáj tjágŋat merkahij vuojnnut.
Ájádallá manen návti lij:
– Ihkap dat lij sivvan gå æddnám ittjij gápptáj tjáŋa, vájku gáptijn lij vádtsám sihke mánnán ja nuorran, gå familjav åttjudij jur doaro maŋŋela. Valla nágin bále 1950-lågon de hiejttin.
1970-jagij låhpan de dát vas rievdaj. Harrieth ánodij gáptev skalluj – dát ij lim dábálasj oarbbenij gaskan.
– Dåbddiv nav fijnuk lidjiv gå skallobiejve bessiv gápptáj tjágŋat.
Duodjuhit gal ittjij åhpa. Ittjij skåvllå jalik famillja duodjuhimev ållåsit gaskosta. Ållessjattugin hæhttuj iesj kursaj baktu oahppat ja gæhttjalit.
– Gássjel lij gal, ja dåbdduj dagu lidjiv juojddá massám. Mån lav agev viek duojes berustam, valla gånnå galggiv dav oahppat, ja guhtimusj galgaj muv åhpadit?
Harrieth gåvvit dát lij akta dajs ienemus konkriehta vájkkudusájs dárojduhttemis.
– Sierraláhkáj sjattaj gássjel gå iesj mánájt oadtjuv, ja ittjiv gáptijt jali majduk sunnuj buvte goarrot. Dá li munji dárojduhttema værámus vájkkudusá, ja vil uddnik ep la dáv tjoavddám mijá lunna, javllá Harrieth.
Sosiála isolasjåvnnå ja vuojnnemahttásin
Harrieth gåvvi tjielgga sieradusáv Gásluovtan, gånnå sáme ja ietjá viesáda álu guovten væráldin viessun ja siján ij lim heva aktijvuohta dåj iehtjádij.
– Dat lij dagu vuojnnemahttásin liehket. Rámbuvdan jurra de mijájt buorástahttin. Avta láhkáj ålgoduvájma aktisasjvuodas.
Gå gápptáj tjáŋaj, de nálsoduváj.
– Stádan vastet juojggin gå muv ájttsin. Dalloj ber ájádalliv «nånå, navti l dat».
Skámos mihásvuohtaj
Mánnán Harrieth dagu moattes ietjes, dåbdåj skámádij. Nuorravuoda jagijn dát målsoj: rievtesferdukvuodav ájtsaj, ja iesj åtsåj máhtov.
– Paradoksa l galla gå dárojduhttem la muv identitiehtav nannim. Iesj hæhttujiv åhtsåt máhtov gielama, duoje, histåvråma ja jáhkoma birra. Oahppam lav ednagav man birra ittjiv majdik diede, ja dat la muv identitiehtav ja sáme tjanástagáv nannim.
Gå ándagis ádnu galggá aj juojddá dahkat
Gånågis, ráddidus, Stuorradigge ja girkko li ánodam ándagis dárojduhttema åvdås. Harrieth la ávon dassta, valla gatját makkir konkriehta vájkkudusá li dassta sjaddam.
– Masi l ávkken ándagissaj ánodit jus ber joarkká dagu åvddåla lij. Galggá praktihkalasj láhkáj bájkálasj sebrudagájda vájkkudit, miejnni Harrieth.
Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå baktu duodastam
Bargos tjadá Árran julevsáme guovdátjin la Harrieth viehkedam kommisjåvnå bargujn, sihke oassetjielgadimijn ja ietjas subttsasij. Suv mielas la dát duodastibme viek ájnas, duola dagu kommisjåvnnå tjabu tjálij sierra kapihttalav Divtasvuona birra.
– Ájnna mij vájllu la tjuovvolibme. Jus e majdik dagá de rappårttå dåssju symbåvllån sjaddá ja dåssju historihkkára dassta berusti.
Gåktu galggá julevsámegiella rijbbat
Harrietha mielas la julevsáme giela boahtteájgge sihke sáme familjaj ja tjielgga almulasj dårja duogen. Sån vuoset dárbbo l árggabiejven sámástit – sijdan, buolvaj gaskan ja ålggon bájken.
– Jus ep sijdajn sámásta, de ij la makkirak ávkken mij plánajn ja dokumentajn tjuodtju, javllá Harrieth.
Sierraláhkáj javllá mánájgárdde ja skåvllå li li viek ájnas ariená. Sáme mánájgárde, profijllaskåvlå ja ressurssaskåvlå dárbahi nanniduvvat – ij dåssju rudáj hárráj, valla aj ienep åhpadiddjij ja buorre fágalasj sisanujn. Sæmmi båttå dárbahip ådåájggásasj oahpponævojt ja buorep barggoævtojt sámegielåhpadiddjijda.
– Sámegielåhpadiddjij stáhtusav hæhttup låpptit. Dárbahip sihke ulmutjijt ja fágav, javllá Harrieth.
Institusjåvnå dagu Árran ja giellaguovdátja li viek ájnnasa. Harrieth javllá hæhttuji ressursajt oadtjot váj sjaddi almma «lájddotjuovggan» giella- ja kultuvrrabargon.
Vijddásappot vuoset dárbbo l mediján ja kultuvrrasuorgen vuojnnut. Máná ja nuora hæhttuji oadtjot stuoves fálaldagáv julevsámegiellaj, sihke nehtan ja radion, ja suv mielas la udnásj sisadno nævrrum.
– Dáv hæhttup duollit. Jus máná ja nuora e gielav gulá, de massi tjanástagáv dasi, javllá Harrieth.
Varresvuohta- ja huksosuorgge galggá aj fárruj, dættot Harrieth. Moadda vuorrasa åhtsåli vájmo gielav gullat sujtárijs.
– Dat la oassen værddogisvuodas. Sámegiella ja kultuvrra galggá liehket luondulasj oassen dievnastusájs sihke mánájda, ållessjattugijda ja vuorrasijda.
Suv mielas galggá aj areállabiejsstemav ja háldaduspráksisav gehtjadit giela ja kultuvra aktijvuodan. Gå mijá árbbeednama biejsteduvvá, de giella aj gierddá.
Maŋutjissaj mujttádahttá galggá rasisma ja nálsodime vuosstij barggat – sihke skåvlån, bájkálasj sebrudagán ja nehtan.
– Suohkana ja oajválattja hæhttuji válldet åvdåsvásstádusáv ja reagierit gå návti gævvá. Ep galga sjávvunit, javllá Harrieth Aira.
Boahtte buolva – doajvvo ja muode
Harrieth muodástuvvá gå binnep sámásti bæjválattjat gå åvddåla, valla jáhkká giella Ájluovtan rijbbá jus álmmuk ja institusjåvnå aktan barggi.
– Giella l alvos dilen. Jus ep sijdan sámásta de ij la skåvllå aktu makkirak viehkken.
Politihkkárijda alodus
Maŋutjissaj alot politihkkárijt juohkka dásen: stáhta, fylka, Sámedikke ja suohkana dásen.
– Sij gej la fábmo ja rudá galggi ævtojt biedjat ma duohta avta árvov bukti. Ep rijba jus galggá buolvva mannat dallutjis gå dárbov vuojnnep desik juoga dajna dagáduvvá. Mujna li stuorra vuorddemusá Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå bargo tjuovvolibmáj. Jus ij almulasj doarjja boade de la kommisjåvnå barggo dåssjåj, låhpat Harrieth Aira.
