Guhka iellema tjadá l Rolf Steffensen dåbddåm gåktu sámevuohtaj la gæssum, valla aj gåktu dárojduhttem la tjalmedime såvnåjt ásadam.
Artihkalrájddo dárojduhttema birra
- Dát artihkal la oassen rájdos guhtta ságájdahttemijs gånnå sáme subtsasti gåktu dárojduhttempolitihkav li vásedam ja gåktu l giellaj, identitiehttaj ja iellemij vájkkudam. Sijá subttsasa li ájnnasa iesj aktu, valla tjoahkkáj gåvvidi gåktu dárojduhttem la práksisin doajmmam – ja gåktu giela ja kultuvra massem vájkkut aktugasj ulmutjijda ja bájkijda vil uddnik.
- Sámedigge ja Fritt Ord li artihkalrájdov ruhtadam.
Histåvrrå vuoset gåktu dárojduhttem ij la dåssju sámijt hábbmim, ájnat ieneplåhkoálmmugav aj, ja manen såbadibme hæhttu liehket ienep gå ber tjáppa bágo.
Agev gæssum
Báhttjan juo Rolf Steffensen dåbdåj sámevuohtaj gæssuj. Luohte mav radion ja TV:an guláj suv fascinerij, ja dåbdåj dát suv dejvaj dakkár láhkáj mij lij tjiegŋalabbo gå diehtemvájnno. Valla sijdan sunji návti javllin:
– Viek tjielggasit munji javllin sámevuohta ij midjij gullu, subtsas Rolf.
Moadda jage dáv dåhkkidij.
– Ittjiv ham diede sámevuohta lij aj oassen muv familja histåvrås, ij lim ållu duohta mij javladuváj. Mujna l sihke látte ja sámevuohta muv sinna, ja válljim lav goappátjijt dåhkkidit ja árvon adnet.
Identitiehtav hábbmit
Steffensen identitiehtav gåvvit dakkárin mav máhttá hábbmit.
– Bajássjaddam lav látte sebrudagán, látte identitiehtajn. Valla identitiehtta ij la juoga mij la stuoves, ja akti mierreduvvam. Mijájn gájkajn li moadda identitiehta – iesj lav ålmåj, áhttje, ristagis, girkkohærrá, ládde ja sábme. Divna dá galggi aktij ja aktan gullut.
Dættot persåvnålasj vásádusá li viek ájnnasa jus dárojduhttemav galggá dádjadit.
– Jus systiemaj dásen galggá buoragit barggat, de galggá aj persåvnålasj ássjen sjaddat. Iv máhte ierit sjáhtjalit åsijt iehtjastim. Mån lav moatte lágásj, dagu divna ulmutja li.
Hamsun ja rasissma
Jårgestibme bådij árrat 2000-lågon. Steffensen lij måttijt jagijt viek ednagav Hamsunbiejvij barggam. Nágin biejve sáme barggoguojmme sujsta gatjádij gåktu máhtij nav tsáppto tjalmij berustit girjjetjálles guhti «la nav vastet mijá birra tjállám».
– Ållu suorgganiv. Ij lim goassak munji dehpudam Hamsun lij rasissta. Gå sijddaj manniv ja ‘Markens grøde’ ådåsit låhkkåjiv, de ájttsiv dalága. Juo vuostasj biele rájes lij ållu tjielgas, ja ájn værránij.
Dáv ájttsat sjattaj sjoahkkan.
– Mij muv baldij, ællim Hamsuna guotto – sån lij má ájggá jábmám ja hávden. Massta sjåhkav oadtjuv, lij gå iv lim dáv ájttsam. Ájttsiv gávnnuj alvos tjalmedibme såvnnå mij ietján lij máhttet liehket buorre sádjoednam rasissmaj iehtjam iellemin, tjielggi Rolf.
Dialåvggåprosjækta ja Oarjje-Afrika
Dát dåbdåstus sjattaj álggon dasi mij sjattaj girkko dialåvggå- ja såbadimprosjæktaj Nuortta-Sálton. Steffensen álgadij dættov biedjat såbadibmáj ja gåktu máhttá duohtavuodav subtsastit vássám ájgij birra.
– Munji lij dát persåvnålasj. Hæhttujiv iehtjam njuolggit, tjielggi Steffensen.
Manáj Oarjje-Afrikaj åhpatjit apartheid vásádusáj birra. Dat sjattaj viek alvos vásádus:
– Sijáj gaskan gejt iejvvijiv lidjin aj assimilieriduvvam iemeálmmuga. Sij lidjin identitiehtasa, gielasa ja kultuvrasa massám. Dat lij dagu gullat jienajt dáppet. Dá lidjin oahpes ássje.
Dát manno arvusmahtij vijddásap bargguj dialåvgåjn ja såbadimijn bájkálattjat.
– Nágina javlli dát prosjækta mij gålmmå jage vibáj, ittjij masik doalvo. Valla munji ja iehtjádijda dat iellemav rievdaj. Relasjåvnåjt rievdaj ja midjij gielav vattij duohtavuodav javlatjit, tjielggi Rolf.
Girkko premissaj buvtadiddjen
Danen gå Steffensen la girkkohærrá de sierraláhkáj berus girkko rållas. Vuona girkko lij moadda tjuohte jagij nalluj vissjalis dárojduhttema vædtsak.
– Reformasjåvnå maŋŋela sjattaj girkko oassen stáhta oajválattjajs. Thomas von Westena misjåvnnå (álu suv ‘sámij apoasstalin’ gåhttjun) 1700-lågon anij sáme kultuvrra ja åssko lij duonanájmmo. Misjåvnnå ja skåvlå mannin giehtalakkoj kolonisierima, nasjåvnnåtsieggima ja dárojduhttema buohta, tjielggi girkkohærrá guhti dálla l pensjåvnnåj mannam.
Suv mielas lidjin Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå mandáhtav ilá ráddjim.
– Kommisjåvnnå dættodij ájgev 1800-lågo álgo rájes gitta udnátjij, valla premissa lidjin má ájggá juo mierreduvvam. Jus galggap girkko rållav dádjadit, de hæhttup máhttsat ållu gitta reformasjåvnnåj 1500-lågon ja da sjievnnjis ja duobbmijiddje jahketjuodijda ma dan maŋŋela tjuovvun, hæksoprosessajda 1600-lågon ja vissjalis misjonierimij 1700-lågon, miejnni Rolf.
Steffensen vuoset dárbbo sierra såbadibmáj.
– Girkko ij galga stáhta duohkáj tjiehkádit. Galggá iesj histåvråsa guorrat, dåbdåstit rållasa ja dan milta barggat.
Såbadibme práksisin
Ándagis ádnot la ájnas, valla såbadibme gájbbet ienep gå dav, dættot Steffensen.
– Ij la nuoges dárogielak liturgijjajt jårggålit. Hæhttup iehtjama liturgijjajt dahkat. Sierra struktuvrajt tsieggit julevsáme girkkoiellemij, vuogas jus dav dahkap mijá ráddnáj bihtámsámij siegen. Álmmuk galggá gástav, skalov ja hávddádusájt oadtjot ietjasa iednegiellaj, sisanujn mij sijá iellemdájdadimev spiedjildahttá.
Åvdet julevsáme girkkoiellemprosjevtav mav iesj la jådedam maŋemus jagijt.
– Barggagoahtám lip ållu ådå láhkáj, ulmutjij ságastip. Duola dagu gå nágin gásstafamiljajn ságastaláv, de ihkap sjaddá sáhkan mij la sidjij ájnas. Muhttijn liturgijjav unnin hiebadallap. Dát la såbadibme práksisin, javllá Steffensen.
Valla ållu tjielggasit dættot såbadibme ij nåvkå boade, danna l mákso.
– Jus ájggop boastovuodajt duollit, de hæhttuji ressursa tjuovvot. Tjáppa bágo ælla nuohkása. Rudá ja virge hæhttuji boahtet, váj buktep álmmugav dievnnut – aj sijájt gudi guhkken ierit årru, dættot Steffensen..
Nanos sebrudahka
Steffensen ij dåhkkida ájádusájt sáme sebrudahka l rasjes dilen.
– Mån lav ållu nuppe láhkáj muossádam. Dát la nanos sebrudahka, moadda vijses ulmutjij gudi ájádalli. Divtasvuona ássje diehti moattes javlli sáme birrasijn li edna illastime, valla dat la boasstot. Illastime ij la gássjelisvuohta sáme kultuvran iesj. Farra l sáhka sáme li buolvaj tjadá systematihkalattjat bileduvvam. Biledime båhtusa li trávmá, tjielggi Rolf.
Suv mielas la dát ållu álkkes psykologijja.
– Trávmáj galggá barggat, jus ij de dassta ådå biledime sjaddi. Ij la sáme kultuvrra, ájnat biledime majt dat la gierddam, mij gássjelisvuodajt buktá.
Tjalmedime såvnåj vuosstáj
Steffensenij la barggo læhkám sihke persåvnålasj ja åbbålasj.
– Iv ane mån lav dárojduhteduvvam. Munji l dárojduhttem merkaham mån lav sáme vidjurij viessum tjalmedime såvnån. Ittjiv diede mujna lij sáme árbbe. Ittjij aktak munji dav giehto. Farra tjiehkusin lij, tjielggi Steffensen.
Suv mielas moadda látte ájn dákkir tjalmedime såvnåj sinna viessu.
– Dárojduhttem ij la dåssju sámijda vájkkudam. Láttijda aj. Moattes viessu massám histåvråj, identitiehtajn mij tjiehkusin la, ja skámujn. Gå duosstap dahkat juojddá dájna, de vijddásap ilmme rahpan.
Persåvnålasj vásádusájs nasjåvnålasj ándagis ádnomijda
Steffensen tjadná ietjas vásádusájt almulasj ándagis ádnomijda ma maŋemus lågevjagij nalluj li boahtám – Gånågis Haralda håla rájes jagen 1997, girkko dåbdåstus 1997, stáhtaministara ándagis ádnom jagen 2022 ja gå Stuorradigge formála láhkáj ándagis ánoj jagen 2024. Sunji li dá ájnas lávke, valla ælla la nuohkása.
– Buorre gå stáhtta, girkko ja Stuorradigge ándagis ánodi. Valla såbadibme ij la dåssju bágoj birra. Dasi gulluji dago, tsieggit struktuvrajt ma sajev bukti sámegiellaj ja kultuvrraj. Jali ándagis ádnoma sjaddi dåssju symbåvllån sisano dagi, javllá Rolf.
Sån vuoset såbadibme ieneplåhkoálmmugij aj guosská.
– Vierredago sámij vuosstáj li midjij gájkajda vájkkudam. Moattes ájn viessu ietjasa tjalmedime såvnåj sinna, dagu mån iesj dahkiv. Esski gå duosstap dájna juojddá dahkat, de ilmme vijddán, javllá Rolf.
Rolf Steffensenij la tjielgga konklusjåvnnå:
– Iv dáv dagá danen gå nágina åvdås hålav. Iehtjam diehti dáv dagáv. Munji l dát persåvnålasj ássje. Sávav iehtjádijda aj ávkken boahtá.
